Description
Liustike pärandus Eestimaa pinnal
Eesmärk:
1. Mõista jääaegade vaheldumise tsüklit Maal
2. Mõista liustike hävitavat, kulutavat ja transportivat mõju loodusele.
3. Mõista juhträndkivide teooriat.
4. Omanda teadmisi mandrijäätekkelistest setetest ja pinnavormidest ning neid kujundanud protsessidest Eesti territooriumil.
5. Saada muuseumiekspositsioonist teabe leidmise, lühikeste esitluste sõnastamise ja nende ettekandmise kogemusi.
Sihtrühm: 6.-9. klass
Kestus: 1,5 tundi
Koht: Jääaja Keskuse 2. korruse ekspositsioon
Tegevused
Sissejuhatus
Õpilastele tutvustatakse programmi eesmärki, ajakava ja tegevuste korraldust. Õpilased jagatakse nelja rühma. Rühmadesse jagamisel võib kasutada erinevatest kivimitüüpidest koosnevaid kive, liustikusetete või pinnavormide nimetusi.
Teema arendus: rühmatööd
Programmi käigus tutvuvad rühmad kuni nelja erineva teemaga: Rändrahnud ja juhträndkivid; Liustikusetted; Pinnavormid; Vooremaa voored. Teemade kohta on koostatud ülesannetega töölehed. Iga rühm saab korraga ühe neljast teemast (töölehest). Kui ülesanne on sooritatud (tööleht täidetud), kontrollib juhendaja sooritust ning annab rühmale uue ülesande.
Programmi käigus võib kasutada võistlusmomenti: kes kõige rohkem ja kõige paremini ülesandeid sooritab.
Kokkuvõte
Rühmad tutvustavad üksteisele tulemusi. Iga rühm esitleb ühte teemat, teised täiendavad/parandavad oma vastuseid. Lõpetuseks viib juhendaja läbi kokkuvõtliku mängu esitades kõigi teemade kohta väiteid, mis võivad olla nii valed kui ka õiged. Õige väite korral tõstavad õpilased parema ja vale puhul vasaku käe.
Näiteid väidetest:
- Mandrijää korduval sulamisel ja pealetungil kuhjusid liustikuserva ette piklikud vallid, mida nimetatakse mõhnadeks.
- Voored on aktiivse jää poolt kujundatud pinnavormid.
- Liustikujõe kuhjeline pinnavorm, mis koosneb kruusast ja veeristest on oos.
- Kõik juhträndkivid on pärit Soomest.
Seos õppekavaga
Geograafia
- Pinnamood
Õpitulemused
Õpilane:
- on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud);
- iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi;
- iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme; 4) kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega;
- toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
- toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest.
Õppesisu
Pinnavormid ja pinnamood. Pinnamoe kujutamine kaartidel. Mäestikud ja mägismaad. Inimese elu ja majandustegevus mägise pinnamoega aladel. Tasandikud. Inimese elu ja majandustegevus tasase pinnamoega aladel. Maailmamere põhjareljeef. Pinnamoe ja pinnavormide muutumine aja jooksul.
Programmi kirjeldus pdf formaadis:
Liustike parandus Eestimaa pinnal 6-9kl
Töölehed:
