• Estonian
  • Finnish
  • Latvian
  • Russian

Open

11.00 – 18.00

Mo-Su (01.05-31.08)

Tu-Su (01.09-30.04)

Contact

+372 5911 3318

info@jaaaeg.ee

Äksi, Tartu County

The legacy of glaciers on the Estonian soil

145.00

Võimalik tellida ka vene keeles (155 EUR)

Description

Liustike pärandus Eestimaa pinnal

Eesmärk: 

1. Mõista jääaegade vaheldumise tsüklit Maal

2. Mõista liustike hävitavat, kulutavat ja transportivat mõju loodusele.

3. Mõista juhträndkivide teooriat.

4. Omanda teadmisi mandrijäätekkelistest setetest ja pinnavormidest ning neid kujundanud protsessidest Eesti territooriumil.

5. Saada muuseumiekspositsioonist teabe leidmise, lühikeste esitluste sõnastamise ja nende ettekandmise kogemusi.

Sihtrühm: 6.-9. klass

Kestus: 1,5 tundi

Koht: Jääaja Keskuse 2. korruse ekspositsioon

Tegevused
Sissejuhatus

Õpilastele tutvustatakse programmi eesmärki, ajakava ja tegevuste korraldust. Õpilased jagatakse nelja rühma. Rühmadesse jagamisel võib kasutada erinevatest  kivimitüüpidest koosnevaid kive, liustikusetete või pinnavormide nimetusi.

Teema arendus: rühmatööd

Programmi käigus tutvuvad rühmad kuni nelja erineva teemaga: Rändrahnud ja juhträndkivid; Liustikusetted; Pinnavormid; Vooremaa voored. Teemade kohta on koostatud ülesannetega töölehed. Iga rühm saab korraga ühe neljast teemast (töölehest). Kui ülesanne on sooritatud (tööleht täidetud), kontrollib juhendaja sooritust ning annab rühmale uue ülesande.

Programmi käigus võib kasutada võistlusmomenti: kes kõige rohkem ja kõige paremini ülesandeid sooritab.

Kokkuvõte

Rühmad tutvustavad üksteisele tulemusi. Iga rühm esitleb ühte teemat, teised täiendavad/parandavad oma vastuseid. Lõpetuseks viib juhendaja läbi kokkuvõtliku mängu esitades kõigi teemade kohta väiteid, mis võivad olla nii valed kui ka õiged. Õige väite korral tõstavad õpilased parema ja vale puhul vasaku käe.

Näiteid väidetest:

  1. Mandrijää korduval sulamisel ja pealetungil kuhjusid liustikuserva ette piklikud vallid, mida nimetatakse mõhnadeks.
  2. Voored on aktiivse jää poolt kujundatud pinnavormid.
  3. Liustikujõe kuhjeline pinnavorm, mis koosneb kruusast ja veeristest on oos.
  4. Kõik juhträndkivid on pärit Soomest.

Seos õppekavaga

Geograafia

  1. Pinnamood

Õpitulemused

Õpilane:

  • on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud);
  • iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi;
  • iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme; 4) kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega;
  • toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
  • toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest.

Õppesisu

Pinnavormid ja pinnamood. Pinnamoe kujutamine kaartidel. Mäestikud ja mägismaad. Inimese elu ja majandustegevus mägise pinnamoega aladel. Tasandikud. Inimese elu ja majandustegevus tasase pinnamoega aladel. Maailmamere põhjareljeef. Pinnamoe ja pinnavormide muutumine aja jooksul.

Programmi kirjeldus pdf formaadis:

Liustike parandus Eestimaa pinnal 6-9kl

 

Töölehed:

Rändrahnud

Sorteerime liustikesetteid

Mäed, künkad, nõlvakud EST

Mäed, künkad, nõlvakud RUS

Mäed künkad nõlvakud ENG

 

Want to be the first to know
about our great offers and new events?

Join our newsletter!