Isadepäev on Jääaja Keskuses isadele prii

Sel pühapäeval, kui peetakse isadepäeva, pääsevad Jääaja Keskusesse isad priilt sisse, kui neil on lapsed kaasas.
Tavapärase uudistamise kõrval pakub vast erilist uudistamist kaks näitust: „Isad ja pojad“ ja „Mõjukas materjal“.

Eesti Loodusmuuseumi loodud näitus keskendub isade hoolele ja hooletusele looduses ning seletab lahti ka kõige keerukamad pärilikkuse küsimused. Näitus on avatud kõigile keskuse külastajatele kolmandal korrusel.

Eesti Loodusmuuseumi näitus “Isad ja pojad” jaguneb mitmeks suuremaks teemaks ning pakub avastamist igas vanuses külastajatele. Lisaks isade rollidele oma järglaste kasvatamisel teeb näitus lihtsaks ja arusaadavaks keerukad teemad nagu mõlemasoolisus, soo muutumine ning neitsisigimine. Luubi alla võetakse ka rakutasand – mulaažide ja mängude abil avatakse muidu silmale nähtamatu maailm, et paremini mõista viljastumist ja pärilikkust.

Näituse “Isad ja pojad” keskmes on isad looma- ja taimeriigis, nende seotus oma järeltulijatega, sugupõlvede kestmine ja liikide tulevik. “Isahoolele looduses on väga vähe tähelepanu pööratud ning isade olulisust üldiselt pigem alahinnatud, ometigi on see liigi jätkamise seisukohalt eluoluline,” räägib näituse kuraator Lennart Lennuk.

„Säravaid näited leiab Eesti liikidest, mis tõestavad, et isahoolt esineb paljudes loomarühmades, aga ka värvikamaid näiteid isastest, kellel isahool puudub. Näitusesaalis saab teada ka seda, millised isad on hundid, karud ja ogalikud ning kas ja millist rolli mängivad nad oma järglaste kasvatamisel. Kes soovib, saab näitekirjanik Urmas Lennuki koostatud humoorikatest loomaisade arhetüüpidest leida endale kõige sarnasema – kas oled usin pesaehitaja ning täielikult truu ja hoolas pereisa nagu kobras või midagi vastupidist,” räägib Lennart Lennuk näitusest.

Näitusesaalist leiab nii lugemist-vaatamist kui ka mitmeid eksponaate, kus külastajad saavad oma oskused ja teadmised proovile panna. Lapsed saavad näiteks leida erinevatele linnuliikidele õigeid pesasid ja juhtida tolmutera selle teekonnal õige sihtpunktini, proovida ise pesa ehitada ning panna ennast käo  „kasuisa“ rolli. Lapsevanemad saavad aga tuvide sulevärvi näitel õppida isalt päritavate tunnuste avaldamise kohta, proovida kätt linnu, imetaja, putuka ja taime soo määramise mängus ning järjestada meioosi eri etappe.

Jääaja Keskuse tegevjuht Sigrid Sepp lisas, et „mõte antud näitus Jääaja Keskusesse tuua tekkis juba mõni aeg tagasi Eesti Loodusmuuseumit külastades. Näitus avab tõeliselt põnevalt isaduse rolli looduses ning avastamist ja uusi teadmisi jagub kõigile.“

Näitus “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad” Jääaja Keskuses

Jääaja Keskuses avatati 11. novembril disaininäitus “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”. Selle fookuses on Eesti kunstnike ja disainerite töö uute materjalide ja tehnoloogiatega. Ekspositsioon kutsub kaasa mõtlema, milline on kunstniku isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad meie tulevikule ja keskkonnale. Siin eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalivalik on võimalik.

Näitus on valminud koostöös Eesti Kunstimuuseumiga ning ning oli esimest korda eksponeeritud 2022. aasta suvel Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas. 
“Nii nagu meie planeedi ajalugu on talletunud pinnavormidesse – mägedesse, tasandikesse ja orgudesse –, on inimkultuur salvestatud mitmesugustesse materjalidesse, “ selgitas näituse kuraator Karin Vicente. “Olgu savi, puit või metallid – materjalid kannavad asendamatut rolli nii ühiskonna toimimisel kui ka selle kujundamisel.”
“Tänase ületarbimisagoonia ajal on loomulik, et me ei räägi pelgalt uutest võimalustest uut luua, vaid ka säästlikkusest ja taaskasutusest,” sõnas Jääaja Keskuse juhataja Kadri Valner selgituseks, mis Kunstimuuseumi loodud näitus just keskkonnaharidusega tegelevasse majja sobitub.
Väljapanek uurib, mil viisil avardab digitaalsete tehnoloogiate, 3D-printimise, lasergraveerimise või ultraheliõmbluse rakendamine traditsiooniliste materjalide (portselan, klaas, puit, tekstiil) kasutusvõimalusi. Paljud disainerid rakendavad oma töös ringmajanduse mudelit, mis tõhustab loodusressursside kasutamist. Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele suure keskkonnajäljega materjalidele. 

Osalevad kunstnikud Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Konovalov, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun

Näituse kuraator: Karin Vicente
Näituse koordinaator: Kätrin Beljaev
Näituse kujundaja: Villu Plink
Graafiline disain: Külli Kaats, Villu Plink

Näituse töörühm: Richard Adang, Jaak Alekand, Riho Ant, Ester Kangur, Kaja Kährik, Hannes Jäär, Kaupo Mets, Kadri Valner