Описание
Läbiviimise koht: Jääaja Keskuse Särtsutuba ning selles paiknev linna makett.
Teema: taastuv ja taastumatu energia, energiakokkuhoid, ressursside jaotus,
energiakriis, vastastikune sõltuvus, kogukond.
Sihtgrupp: 7. -9. klassid ja 10.-12. klassid, kohandatav ka täiskasvanute
meeskondadele, kel soov läbi „mängida“ energiakriisi teemad.
Mängijate arv: 8-20. ( 4liikmelised meeskonnad).
Kestus: u 60 minutit
– Sissejuhatus, ringkäik Särtsutoas: 20 – 25 minutit
– Mäng „Minu linnas on energiakriis“: 20 – 25 minutit
– Kokkuvõte ja järelarutelu: 20-25 minutit
Programmi saab täiendada ringkäiguga Jääaja Keskuse näitustel inimese
ökoloogilisest jalajäljest ( „Miks jääkarud pingviine ei söö“, „Kliimatulp“, „Ehitame
rehvitorni Kuule“).
Programmi õpieesmärk
Suunata osaleja tähelepanu eri kriisidele, majanduslikul tasakaalule, ületarbimisele.
Õpetada kaaluma prioriteete globaalselt ja tegema valikuid lähtuvalt kogukonna (ühiskonna) huvidest.
Juhtida osalejaid mõtlema erinevatest otsustest, millest sõltub nende kogukonna heaolu. Samuti juhib programm mõtlema, et otsuste taga võivad sageli olla üksikisikute soovid ja eesmärgid.
Otsima pikemas ajavaates loovaid lahendusi kriiside ennetamiseks ja lahendamiseks.
Mängu legend
Suur torm on 15 000 elanikuga linnas põhjustanud kaose, rivist on väljas linna peaalajaam. Avariigeneraatorid tagavad elektrivarustuse vaid haiglale. Generaatorid töötavad diiselkütusega ning toodavad elektrit, kuniks jätkub varutud kütust. Tormi tõttu on linn muust maailmast ära lõigatud.
Tormikahjustuste ulatuse tõttu ei suudeta linnale elektriga varustatust tagada enne 5 ööpäeva.
Sellise olukorra leevendamiseks on linn ehitanud akupanga, mida hoitakse laetuna taastuvaid energiaallikaid kasutades. Linna lähistele on ehitatud päikesepark ning püstitatud elektrituulikud. Paraku ei jätku akupangas salvestatud elektrit kõikide vajaduste rahuldamiseks.
Linnas on elamurajoonid, mis koosnevad eramajadest ning korterelamutest. Siin on kool ning lasteaed, vabaaja sisustamiseks spordikool koos staadionikompleksiga.
Sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks on linnal olemas vanadekodu. Linna keskel asuvad suur kaubanduskeskus ning kirik. Linna ääres asub piimafarm 300 lehmaga, mis on tööandjaks paljudele linnaelanikele.
Elanikke teenindavad katlamaja ja veepuhastusjaam koos ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Igapäevaelu aitavad üleval hoida linna keskel asuvad bensiinijaam ning mobiilsidemast.
Elukorraldust toetab päästeameti hoone, kus tegutsevad koos päästeamet, politsei ning kiirabi.
Linnavalitsuses istub koos kriisikomisjon, kelle ülesandeks on tagada elutähtsa taristu toimimine ning oluliste teenuste kättesaadavus.
Kriisikomisjoni peab otsustama, kuhu suunatakse akupangas salvestatud elektrienergia. Arvestada tuleb sellega, et akupanka mahub vaid kindel hulk elektrit ning sellest ei jätku kõikide teenuste varustamiseks.
Linnal on 3 diiselgeneraatorit, mille tootlikkus on küll madal, kuid mis aitavad osaliselt tavapärast tarbimist tagada.
Komisjoni juhib ning olukorra eest vastutab linnapea isiklikult.
Mängu aluseks on ühe linna HOLP (hädaolukorra plaan)
Mängu käik:
1) Valitakse 4liikmelised meeskonnad e kriisikomisjonid, kellele jagatakse mängu legend.
2)Kriisikomisjoni ülesanne on hinnata ja prioritiseerida need viis elutähtsat kohta, kuhu elektrit antakse, kuidas jaotada ressursse, kuhu viiakse generaatorid ja kuidas lahendatakse nende inimeste probleemid, kes jäävadki elektrita.
Samuti tuleb paigutada kriisikomisjoni hinnangul olulistesse kohtadesse 3 generaatorit
3) Kriisikomisjon peab mõõtma/kaaluma, kas pakutud lahendused toimivad ja otsustama, mis saab teistest objektidest ning elanikest linnas.
Lisaülesanne:
1) Linnapeal on võimalik kasutada „võlukepikest“ , mis aitab kasutada ka tulevikuenergiaid ehk et planeerida tänase probleemi lahendamise käigus tuleviku jaoks uued energiatootmise viisid, mis aitavad ennetada kriise. Ent selleks on teatud hulk raha, mille eest ehitada kas tuulegeneraatoreid v päikeseparki. Kuhu, millisele maastikule jne.
Kasutades mõõtmiseks ja arutlemiseks Särtsutoa väljapanekut, saab teada, kui palju on vaja paigaldada päikesepaneele, et rahuldada võimalikult palju tarbijaid.
Järelarutelu:
Esmase tagasiside ning osalejate eneseväljenduse tarbeks tasub teha üks ühine jagamisring, kus igaüks ühe sõna kuni paari lausega vastab, kuidas nad end praegu tunnevad või millised on esimesed muljed.
Oluline on läbi arutleda, millised olid iga meeskonna otsused ja millele nad tuginesid. Ülesanne sisaldab endas palju vastakaid otsustamisvõimalusi:
- Kas võtta koolist ära elekter ja saata lapsed elektrita koju v mida teha
- Kas eelistada elektri andmine poodi v farmi
- Millised on elanikel endal võimalused elektrit saada (päike, generaatorid jne)
- Kuidas kogukonnad tegelikult sarnastes olukordades koostööd saavad teha jne
Õppeprogrammi ja Särtsutoa loomist toetas Eesti riik, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Kliimaministeerium.
