Saadjärv
Jääaja Keskuse teisel korrusel avaneb näitus Saadjärve elustikust
Jääaja Keskusest 30 meetri kaugusel algab Saadjärv. Tegelikult koosneb ta kahest – Suurjärvest ja Voldi ehk Tabivere järvest.
Saadjärv on Vooremaa pärl, mis tekkis pärast viimast jääaega enam kui 10 000 aastat tagasi. Mandriliustike liikumisel kuhjunud voorte vahele jäid nõod, kuhu kogunes liustike sulamisvesi. Neist tekkisidki järved.
Paljud neist on aja jooksul soostunud ja kadunud, Saadjärv jäänud.
Saadjärv on Eesti rahvapärimuses üks luguderikkamaid järvi. Järves on tegutsenud üleloomulikud jõud ja hiiud, Kalevipoeg on heitnud siia mitu lingukivi. Järv ise olevat palju rännanud ja matnud enda alla kiriku, mõisa ning suured aarded.
Seda kirikut, mis tänaseni järvekaldal seisab, on maalinud kunstnik Konrad Mägi. Veel enam – siin töötas kaks märgilist kirikuõpetajat – O.W. Masing ja A.W Hupel. Kiriku klaverisaatjat tunti üle Eesti Äksi nõiana.
Võib öelda, et selle järve ääres sündis „õ“ täht, siin on eestikeelse ajakirjanduse sünni eellugu, siin sai alguse langevate taevakivide lugemine ja siin järve ääres sündisid ka esimesed kaitsekõned muinsuspärandi säilitamiseks.
Kuraator: Kadri Valner
Tekstid: Kadri Valner, Jaak Alekand, Kaupo Mets, Hannes Jäär
Ideelahendus ja teostus: PULT
Toetajad: Leader, Pria- Põllumajanduse register ja informatsiooni amet, Tartu vald