{"id":1705,"date":"2018-09-21T11:29:25","date_gmt":"2018-09-21T08:29:25","guid":{"rendered":"http:\/\/jaaaeg.ee\/oppeprogramm\/the-legacy-of-glaciers-on-the-estonian-soil\/"},"modified":"2018-09-21T11:29:25","modified_gmt":"2018-09-21T08:29:25","slug":"the-legacy-of-glaciers-on-the-estonian-soil","status":"publish","type":"product","link":"https:\/\/jaaaeg.ee\/en\/oppeprogramm\/for-secondary-schools\/the-legacy-of-glaciers-on-the-estonian-soil\/","title":{"rendered":"The legacy of glaciers on the Estonian soil"},"content":{"rendered":"

Liustike p\u00e4randus Eestimaa pinnal<\/h2>\n

Eesm\u00e4rk:\u00a0<\/strong><\/p>\n

1. M\u00f5ista\u00a0j\u00e4\u00e4aegade vaheldumise ts\u00fcklit Maal<\/p>\n

2. M\u00f5ista liustike h\u00e4vitavat, kulutavat ja transportivat m\u00f5ju loodusele.<\/p>\n

3. M\u00f5ista juhtr\u00e4ndkivide teooriat.<\/p>\n

4. Omanda\u00a0teadmisi mandrij\u00e4\u00e4tekkelistest setetest ja pinnavormidest ning\u00a0neid kujundanud protsessidest Eesti territooriumil.<\/p>\n

5. Saada\u00a0muuseumiekspositsioonist teabe leidmise, l\u00fchikeste esitluste\u00a0s\u00f5nastamise ja nende ettekandmise kogemusi.<\/p>\n

Sihtr\u00fchm:<\/strong>\u00a06.-9. klass<\/p>\n

Kestus<\/strong>: 1,5 tundi<\/p>\n

Koht: <\/strong>J\u00e4\u00e4aja Keskuse 2. korruse ekspositsioon<\/p>\n

Tegevused<\/strong>
\nSissejuhatus<\/strong><\/p>\n

\u00d5pilastele tutvustatakse programmi eesm\u00e4rki, ajakava ja tegevuste korraldust. \u00d5pilased jagatakse nelja r\u00fchma. R\u00fchmadesse jagamisel v\u00f5ib kasutada erinevatest\u00a0 kivimit\u00fc\u00fcpidest koosnevaid kive, liustikusetete v\u00f5i pinnavormide nimetusi.<\/p>\n

Teema arendus: r\u00fchmat\u00f6\u00f6d<\/strong><\/p>\n

Programmi k\u00e4igus tutvuvad r\u00fchmad kuni nelja erineva teemaga: R\u00e4ndrahnud ja juhtr\u00e4ndkivid; Liustikusetted; Pinnavormid; Vooremaa voored.<\/em> Teemade kohta on koostatud \u00fclesannetega t\u00f6\u00f6lehed. Iga r\u00fchm saab korraga \u00fche neljast teemast (t\u00f6\u00f6lehest). Kui \u00fclesanne on sooritatud (t\u00f6\u00f6leht t\u00e4idetud), kontrollib juhendaja sooritust ning annab r\u00fchmale uue \u00fclesande.<\/p>\n

Programmi k\u00e4igus v\u00f5ib kasutada v\u00f5istlusmomenti: kes k\u00f5ige rohkem ja k\u00f5ige paremini \u00fclesandeid sooritab.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/p>\n

R\u00fchmad tutvustavad \u00fcksteisele tulemusi. Iga r\u00fchm esitleb \u00fchte teemat, teised t\u00e4iendavad\/parandavad oma vastuseid. L\u00f5petuseks viib juhendaja l\u00e4bi kokkuv\u00f5tliku m\u00e4ngu esitades k\u00f5igi teemade kohta v\u00e4iteid, mis v\u00f5ivad olla nii valed kui ka \u00f5iged. \u00d5ige v\u00e4ite korral t\u00f5stavad \u00f5pilased parema ja vale puhul vasaku k\u00e4e.<\/p>\n

N\u00e4iteid v\u00e4idetest:<\/p>\n

    \n
  1. Mandrij\u00e4\u00e4 korduval sulamisel ja pealetungil kuhjusid liustikuserva ette piklikud vallid, mida nimetatakse m\u00f5hnadeks.<\/li>\n
  2. Voored on aktiivse j\u00e4\u00e4 poolt kujundatud pinnavormid.<\/li>\n
  3. Liustikuj\u00f5e kuhjeline pinnavorm, mis koosneb kruusast ja veeristest on oos.<\/li>\n
  4. K\u00f5ik juhtr\u00e4ndkivid on p\u00e4rit Soomest.<\/li>\n<\/ol>\n

    Seos \u00f5ppekavaga <\/strong><\/p>\n

    Geograafia<\/strong><\/p>\n

      \n
    1. Pinnamood <\/em><\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

      \u00d5pitulemused <\/em><\/strong><\/p>\n

      \u00d5pilane: <\/em><\/p>\n