• Estonian
  • Finnish
  • Latvian
  • Russian

Open

10.00 – 17.00

Tu-Su (01.09-30.04)

Mo-Su (01.05-31.08)

Contact

+372 5911 3318

info@jaaaeg.ee

Äksi, Tartu County

Nature and human in Estonia after the ice age

145.00

Category:

Description

Jääajajärgne loodus ja inimene Eestis

Eesmärk: 

  • Osalejad saavad teada ja kinnistavad seniseid teadmisi järgmistel teemadel: 1) jääajad Maal, viimase 2,5 miljoni aasta jooksul; 2) viimase jääaja järgsed kliimamuutused Eesti aladel; 3) looduses toimunud muutuste iseloom, looduslike koosluste vaheldumised ja arengud pärast jääaega ;4) organismide kohastumused erinevate keskkonnatingimustega; 5) inimasustuse teke ja muutused Eestis; 6) põhjuslikud seosed nende teemade vahel.
  • Osalejad saavad aktiivselt tegutsedes esinemiskogemusi ja arendavad koostööoskusi.

Sihtrühm: 8.-9. klass

Kestus: 1,5 h

Koht: Jääaja Keskuse 1. korrus ja 2. korruse koosluste dioraamide juures, õppeklassis

Vahendid:

  • rühmatöö ülesannete lehed Oleme ise giidid igale osalejale;
  • loosisildid erinevate ajastute (ja koosluste) dioraamide jagamiseks: arktiline ja subarktiline tundra, II – varane jääajajärgne metsatundra, III – laialehised metsad, IV- subboreaalne taiga (kuusikud), V- kultuurmaade areng, subatlantiline;
  • kirjutusalused igale osalejale;
  • mängu komplekt:

13 meetrine pesunöör, millel on tähistatud ajajoon, kus igale meetrile vastab 1000 aastat (1 cm=10 aastat); edasiarenduses võib see ka olla kujundatud ja trükitult kokkurullitavale ja pestavale PVc ca 20 cm-le ribale (koos valitud maailma ajaloo oluliste daatumite ja Eesti looduse ning inimasustuse arengu oluliste vahemike/sündmustega), 40 pesupulka, 20-40 silti erinevate jääajajärgsete looduslike ja inimesega seotud ajaloosündmuste nimetustega.

  • soovitav lisamaterjal:

Paljundatud artikkel ”Eesti elustiku mitmekesisuse muutustest pärast jääaega” https://jaaaeg.ee/wp-content/uploads/2018/09/10064.pdf igale rühmale; Õpik  Gümnaasiumile “Eesti esiajalugu” – võiksid kaasa võtta need klassid, kellel see on parajasti kasutuses; Tööleht Maastik vaatetornist.

Tegevused

Sissejuhatus

Õpilased jagatakse sissejuhatavas osas (soovitavalt õppeklassis) nelja rühma. Tutvustatakse programmi plaani, tegevuspiirkonda, ajakava ja ülesannet, mida minnakse tegema juba näitusesaali. Igale rühmale loositakse  üks kliimaperiood.

Jagatakse kirjutusalused, kirjutusvahendid,  töölehed, abimaterjalid esitluse valmistamiseks jms.

1. Arutelu jääaegade vaheldumise tsüklilisuse ja nende mõju ökoloogilise tasakaalu muutustes Maal, viimase 2,5 miljoni aasta jooksul.

2. Oma rühma kliimaperioodiga seotud ekspositsiooni osaga tutvumine ja esitluste ettevalmistus

Iga rühm tutvub põhjalikumalt loosiga saadud kliimaperioodi väljapanekuga nii klaasi taga kui ka kaasnevate lisamaterjalidega sahtlites ja seintes.

Rühmaliikmete vahel jagatakse rollid (kes tutvustab selle perioodi kliimat, iseloomulikku taimestikku, loomastikku, Läänemere arenguperioodi, inimeste tulekut-olekut). Valmistutakse tutvustama teistele rühmadele (ülejäänud klassile) ”giididena” oma lõiku näituselt.

Ettevalmistusel on abiks tööleht ja lisamaterjalid.

3. Esitlused ”Oleme ise giidid”

Pärast rühmade ettevalmistusaega toimub rühmade giidiesitluste (perioodide tutvustuste) kordamööda kuulamine dioraamide juures.

Programmi juhendaja korraldab sõna andmist rühmadele.

Kõigile tuletatakse ka enne esitlusi meelde, et tähelepanu/teadmiste kontroll on programmi viimases osas.

Esitlused kokku ca 5 x 6 minutit.

Kokkuvõttev mäng/võistlus ”Kogutud teadmised ajajoonele/pesunöörile!”

Kokkuvõtteks võiks õppeklassis teha kõik koos pesunöörile või muule tähistust võimaldavale lindile (millele on märgitud ajajoon viimase 12 000 aasta kohta 1 000 aastaste vahedega) panna pesupulkadega ajaliselt sobivatesse kohtadesse silte ”Kasvasid pöögid”, ”Inimeste Pullisse kolimine”, ”Balti jääpaisjärv” ”Läänemeri oli soolane Litoriinameri”, ”Mutid ja siilid kolisid Saaremaale”, ”Sookilpkonn tundis end siinmail hästi” jne, mis teemast kokkuvõtte teeks. Lisada võib ka maailmaajalugu puudutavaid sündmusi (mõned). Õpilased saavad teha koostööd ja kasutada oma kogutud giiditeadmisi. Rühmad võiksid loosiga saadud perioodi kohta koostada ise sildid, mis hiljem ära segatakse ja rühmadele jagatakse. Sildid võivad olla ka eelnevalt valmis tehtud. Õpilastele jääks siis õigetesse kohtadesse paigutamise ülesanne.

Variant II: Teha samasugune võistluslik kokkuvõte kahes rühmas, kuhu kumbagi oleks kaasatud õpilased erinevatest esitlusrühmadest (rühmas oleks iga perioodi ”spetsialiste”). Sel juhul peab ka ajajoont ning silte-pesupulki olema topeltarv. Võistluse korral tuleks arvestada nii aega (mille eest saab mingid punktid), kui ka siltide paigutamise õigsust.

Võimaluse korral viiakse läbi maastikuvaatlus Raigastvere vaatetornis kasutades vaatetorni töölehe teemaga sobivaid ülesandeid.

 

Seos õppekavaga

Ajalugu:

2.3. II kursus „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)”

  1. Esiaeg

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

  1. teab ja iseloomustab tähtsamaid Eesti esiaja perioode inimeste tegevusalade ning eluolu muutuste alusel; tõlgendab muististe alusel inimeste eluolu ja ühiskondlikku korraldust ning uskumusi ja vaimulaadi;
  2. iseloomustab esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi;
  3. iseloomustab Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul;
  4. seletab ja kasutab kontekstis mõisted arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme, maakond, kihelkond, malev, animism.

Õppesisu

Antropogeneesi põhijärgud. Inimasustuse levik maailmas. Jääaeg ja selle taandumine. Inimasustuse algus Euraasia põhjaosas.

Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. Muinasaja allikad ja nende uurimine.

Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur – elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised.

Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused.

Eesti esiaja lõpul. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti.

Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud.

Muinasusund ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis.

Loodusained:

3.3. II kursus „Maa kui süsteem” (kuulub loodusainete valdkonda)

  1. Sissejuhatus

Õppesisu

Maa kui süsteem. Energiavood Maa süsteemides. Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaskaala.

Põhimõisted: süsteem, avatud ja suletud süsteem.

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

  • iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta;
  • analüüsib Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju;
  • iseloomustab geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa teket ja arengut.

 

Programmi kirjeldus pdf formaadis:

Jääajajärgne loodus ja inimene Eestis 8-9kl

 

Töölehed

Jääajajärgne loodus ja inimene Eestis

Maastik vaatlustornist

TL_Oleme_ise_giidid

 

Want to be the first to know
about our great offers and new events?

Join our newsletter!